Vastuvõtt

Koolisisese nõustamismeeskonna vastuvõtuvestlused toimuvad mais ja juunis 2025. Koolisisese nõustamismeeskonna vastuvõtuvestluseks palume esitada aprillis-mais 2025 allpool olevad dokumendid. Taotluse esitanud lapsevanemat teavitatakse telefoni või e-kirja teel vastuvõtuvestlusest, kuhu on vajalik tulla koos lapsega.

Õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse isikut tõendava dokumendi või sünnitunnistuse koopia;
lapsevanema isikut tõendava dokumendi koopia;
õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart;
koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalne arenduskava või koolieelse lasteasutuse pedagoogi koostatud iseloomustus või koolivalmiduskaart (kui laps on läbinud koolieelse lasteasutuse õppekava);
väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia (õpilase puhul);
lastepsühhiaatri hinnang kõnepuudega õpilase puhul (tõend kehtib üks aasta);
kõrvaarsti tõend/teatis ja audiogramm kuulmispuudega lapse/õpilase puhul;
Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks;
rehabilitatsiooniplaan (selle olemasolul);
puude raskusastme tuvastamise otsus (selle olemasolul);
mõned kirjalikud tööd eesti keelest (õpilase puhul).

Tartu Emajõe Kooli vastuvõtu tingimused ja kord

Üldsätted
1. Käesoleva korraga kehtestatakse õpilaste Tartu Emajõe Kooli (edaspidi kool) vastuvõtu tingimused ja kord (edaspidi kord).
2. Korra kehtestamisel on aluseks võetud põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse § 27 lg 5, haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011 määrus nr 59 „Tartu Emajõe Kooli põhimäärus“, haridus ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ ning haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2010 käskkiri nr 1208 „Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate üldhariduskoolide vastuvõtu tingimuste ja korra kinnitamine“.
3. Kool avalikustab korra oma veebilehel.
4. Õpilaste kooli vastuvõtmine toimub enne uue õppeaasta algust, üldjuhul juunikuu jooksul. Vabade õpilaskohtade olemasolul võetakse õpilasi vastu ka õppeaasta keskel.
5. Kool lähtub õpilaste vastuvõtmisel kaasava hariduse põhimõtetest, mille järgi õpib haridusliku erivajadusega õpilane reeglina elukohajärgse kooli tavaklassis ning õppe kohandusi sh elukohajärgsest koolis erinevas õppekohas õppimist võimaldatakse vaid nii kaua, kuid see on möödapääsmatult vajalik. Erivajadustest tulenevate kohanduste mahu muutumisel või elukohajärgse kooli õpetamisvõimekuse muutumisel soodustatakse sujuvat naasmist elukohajärgsesse kooli.
Õpilaste vastuvõtt põhikooli
1. Kooli võetakse vastu koolikohustuslikus eas olevaid nägemispuudega õpilasi, kes käesoleva korra p 1.5 põhimõtetest lähtudes koolivälise nõustamismeeskonna antud soovituse kohaselt vajavad tõhustatud toe või eritoe rakendamist, st puudespetsiifilist õppekorraldust, kohandatud keskkonda, erimetoodikat, kohandatud õppematerjale ja abivahendeid ning õppes osalemiseks regulaarseid tugispetsialistide teenuseid ning kelle õppe kohandamine vajab elukohajärgses koolis suuremahulisi kohandusi, mida Emajõe kooli abiga ei ole võimalik kohapeal korraldada.
2. Lisaks punktis 2.1 välja toodule peab õpilase nägemispuue vastama järgmistele kriteeriumidele:
  1. nägemisteravus paremini nägeval silmal on 0-0,05 (pimedad) või
  2. nägemisteravus koos korrektsiooniga (prillid) paremini nägeval silmal on 0,05-0,3 või
  3. tsentraalne skotoom või vaateväli kitsam kui 30°.
3. Punktis 2.2. esitatud kriteeriumitest erinevate nägemisnäitajatega õpilaste vastuvõtmisel tuleb saada põhjendatud taotluse esitamisel kooli pidaja eelnev kooskõlastus.
4. Kooli võetakse vastu õpilasi, kes õpivad põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud ja toimetulekuõppe ning gümnaasiumi riikliku õppekava alusel ja vastavad punktides 2.1.-2.3. esitatud kriteeriumidele.
Taotluse esitamine
1. Kooli vastuvõtmisel esitab lapsevanem või tema seaduslik esindaja direktorile kirjaliku taotluse. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1. lapsevanema või tema seadusliku esindaja isikut tõendava dokumendi koopia;
  2. õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia;
  3. koolivälise nõustamismeeskonna väljastatud soovitus tõhustatud toe või eritoe rakendamise vajaduse kohta;
  4. õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart;
  5. koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalne arenduskava või koolieelse lasteasutuse pedagoogi koostatud iseloomustus või koolivalmiduskaart (kui laps on läbinud koolieelse lasteasutuse õppekava);
  6. väljavõte õpilasraamatust;
  7. klassitunnistuse koopia;
  8. pere- või silmaarsti poolt väljastatud tõend/teatis õpilase nägemisteravuse ja vaatevälja kohta;
  9. tervisekaart.
2. Taotlusi järgmiseks õppeaastaks võetakse koolis vastu alates jooksva aasta 15. maist.
Õpilaste vastuvõtt gümnaasiumisse
1. Tartu Emajõe Kooli gümnaasiumisse võetakse põhiharidusega nägemispuudega õpilasi, kes käesoleva korra p 1.5 põhimõtetest lähtudes koolivälise nõustamismeeskonna antud soovituse kohaselt vajavad tõhustatud toe või eritoe rakendamist, st puudespetsiifilist õppekorraldust, kohandatud keskkonda, erimetoodikat, kohandatud õppematerjale ja abivahendeid ning õppes osalemiseks regulaarseid tugispetsialistide teenuseid ning kelle õppe kohandamine vajab elukohajärgses koolis suuremahulisi kohandusi, mida Emajõe kooli abiga ei ole võimalik kohapeal korraldada.
2. Lisaks punktis 4.1. välja toodule peab õpilase nägemispuue vastama järgmistele kriteeriumidele:
  1. nägemisteravus paremini nägeval silmal on 0-0,05 (pimedad) või
  2. nägemisteravus koos korrektsiooniga (prillid) paremini nägeval silmal on 0,05-0,3 või
  3. tsentraalne skotoom või vaateväli kitsam kui 30°.
3. Punktis 4.2. esitatud kriteeriumitest erinevate nägemisnäitajatega õpilaste vastuvõtmisel tuleb saada põhjendatud taotluse esitamisel kooli pidaja eelnev kooskõlastus.
4. Gümnaasiumisse võetakse vastu õpilane vähemalt „rahuldavate“ põhikooli lõputunnistuse hinnete ja vestluse alusel.
5. Vastuvõtmiseks esitab sisseastuja, noorema kui 18-aastase isiku puhul lapsevanem või eestkostja kooli direktorile taotluse.
6. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1. sisseastuja isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud koopia;
  2. kui taotluse esitab lapsevanem, siis ka vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud koopia;
  3. sisseastuja põhiharidust tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud koopia;
  4. pere- või silmaarsti poolt väljastatud tõend/teatis nägemisteravuse ja nägemisvälja kohta;
  5. tervisekaart;
  6. õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart.
7. Taotlusi järgmiseks õppeaastaks võetakse koolis vastu alates jooksva aasta 15. maist.
Taotluse menetlemine
1. Taotluse menetlemine toimub kooskõlas haldusmenetluse seaduses sätestatuga.
2. Laekunud taotluste menetlemiseks võib direktor moodustada vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon).
3. Komisjonil on direktorile nõuandev funktsioon õpilaste kooli vastuvõtmise otsuse tegemiseks. Komisjoni pädevuses on:
  1. tutvuda õpilase/lapsega ja tema kohta koolile esitatud dokumentidega;
  2. määrata/soovitada klass (klassinumber), mille õppekorralduse tingimustes on õpilasele jõukohane õpingute alustamine.
4. Komisjon moodustatakse enne uue vastuvõtuperioodi algust hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. Moodustatud komisjoni kestus on üks aasta arvestades selle moodustamise ajast.
5. Komisjon moodustatakse 3-5-liikmelisena. Selle koosseisu kuuluvad isikud nimetab direktor kooli pedagoogide ja tugispetsialistide seast. Vajadusel võib kaasata eksperte ja küsida eksperthinnangut (lastepsühhiaater, kooli teenindav meditsiinitöötaja jt).
6. Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolekute ajad avalikustatakse kooli veebilehel. Koosolekud protokollitakse.
7. Taotluse esitanud lapsevanemale või saadetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kutse komisjoni koosolekule koos lapsega tulekuks.
8. Esitatud dokumentide läbivaatamine ja lapsega vestlemine komisjoni koosolekul toimub lapsevanema juuresolekul.
9. Kogutud teabe alusel teeb komisjon direktorile ettepaneku lapsevanema esitatud taotluse rahuldamiseks või mitte. Ettepaneku põhjendamiseks märgib komisjon konkreetsed asjaolud ja põhjendused, miks õpilane kooli vastu võtta või mitte võtta.
10. Taotluse menetlemise protsessis lähtutakse lastekaitseseadusest ja isikuandmete kaitse seadusest.
Õpilase kooli vastuvõtmise otsus
1. Õpilase kooli vastuvõtmise ja klassi õpilaste nimekirja arvamise või mitte vastu võtmise otsuse teeb direktor, võttes arvesse komisjoni ettepanekut.
2. Kool võib teha tähtajalise vastuvõtu otsuse, kui erivajaduse olemuse, elukohajärgse kooli võimekuse ja õpilase arengut arvestades on alust arvata, et meeskonna määratud tähtajaks võiks saabuda olukord, kus õpilane saab õppida elukohajärgses koolis. Tähtaja saabumise eel viiakse uuesti läbi vastuvõtu protseduur ja hindamised meeskonna hinnatud mahus, mis on vajalikud õpingute jätkamiseks sobiva õppetingimuste leidmiseks või soovituste andmiseks.
3. Direktori otsusest teavitatakse taotluse esitanud lapsevanemat või täiskasvanud gümnaasiumisse sisseastujat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolme tööpäeva jooksul arvestades otsuse tegemisest.
4. Vaba õpilaskoha puudumisel registreerib kool õpilase lapsevanema, seadusjärgse esindaja või täiskasvanud gümnaasiumisse astuja soovil õpilase ootenimekirja. Koha vabanemisel teavitatakse ootenimekirjas oleva õpilase vanemat või täiskasvanud õpilast kirjalikult.
Tartu Emajõe Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmine
1. Käesolevat korda muudetakse tulenevalt muudatustest üldhariduskooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

Tartu Hiie Kooli vastuvõtu tingimused ja kord

Üldsätted
1. Käesoleva korraga kehtestatakse õpilaste Tartu Hiie Kooli (edaspidi kool) vastuvõtu tingimused ja kord (edaspidi kord).
2. Korra kehtestamisel on aluseks võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lg 5, haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011 määrus nr 57 „Tartu Hiie Kooli põhimäärus“, haridus ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ ning haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2010 käskkiri nr 1208 „Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate üldhariduskoolide vastuvõtu tingimuste ja korra kinnitamine“.
3. Kool avalikustab korra oma veebilehel.
4. Õpilaste kooli vastuvõtmine toimub enne uue õppeaasta algust, üldjuhul juunikuu jooksul. Täpsem info avalikustatakse igal aastal kooli veebilehel. Vabade õpilaskohtade olemasolul võetakse õpilasi vastu ka õppeaasta kestel.
5. Kool lähtub õpilaste vastuvõtmisel kaasava hariduse põhimõtetest, mille järgi õpib haridusliku erivajadusega õpilane reeglina elukohajärgse kooli tavaklassis ning õppe kohandusi, sh elukohajärgsest koolist erinevas õppekohas õppimist, võimaldatakse vaid nii kaua, kuni see on möödapääsmatult vajalik. Erivajadusest tulenevate kohanduste mahu muutumisel või elukohajärgse kooli õpetamisvõimekuse muutumisel soodustatakse õpilase sujuvat naasmist elukohajärgsesse kooli.
Kooli vastuvõetavad õpilased
1. Kooli võetakse vastu koolikohustuslikus eas olevaid kuulmispuudega, sh kurte õpilasi, kelle kuulmise ja kõne arengu tase ei võimalda neil toime tulla õppimisega elukohajärgses koolis ning kes vajavad tõhustatud toe või eritoe rakendamist, st õpet eriklassis ja pidevat tugispetsialistide teenust või õpet eriklassis, puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega.
2. Kooli võetakse vastu kuulmispuudega õpilasi, kelle vanemad soovivad oma lastele anda kõnekeelse põhihariduse, järgmistel juhtudel:
  1. õpilasel on kuulmispuue keskmises kõnepiirkonnas (sagedusel 500-4000 Hz) 50-100 db ja sellest tulenev alakõne;
  2. õpilane on hiliskurdistunud koolieelses või koolieas, tema kõne on osaliselt või täielikult säilinud;
  3. õpilasel on kurtus;
  4. õpilasel on sensoorne alaalia;
  5. õpilasel on kuulmispuue, millele lisandub intellektipuue.
3. Kooli võetakse vastu koolikohustuslikus eas esmase kõnepuudega õpilasi, kelle kõne ja keele arengu tase ei võimalda neil toime tulla õppimisega elukohajärgses koolis ning kes vajavad tõhustatud toe või eritoe rakendamist, st õpet eriklassis ja pidevat tugispetsialistide teenust või õpet eriklassis, puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenusega.
Dokumentide esitamine
1. Kooli vastuvõtmiseks esitab lapsevanem või eestkostja (hooldaja) järgmised dokumendid:
  1. õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse isikut tõendava dokumendi või sünnitunnistuse koopia;
  2. lapsevanema isikut tõendava dokumendi koopia;
  3. õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart;
  4. koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalne arenduskava või koolieelse lasteasutuse pedagoogi koostatud iseloomustus või koolivalmiduskaart (kui laps on läbinud koolieelse lasteasutuse õppekava);
  5. väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia (õpilase puhul);
  6. lastepsühhiaatri hinnang kõnepuudega õpilase puhul (tõend kehtib üks aasta);
  7. kõrvaarsti tõend/teatis ja audiogramm kuulmispuudega lapse/õpilase puhul;
  8. koolivälise nõustamismeeskonna soovitus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks;
  9. rehabilitatsiooniplaan (selle olemasolul);
  10. puude raskusastme tuvastamise otsus (selle olemasolul);
  11. mõned kirjalikud tööd eesti keelest (õpilase puhul).
Taotluse menetlemine
1. Taotluse menetlemine toimub kooskõlas haldusmenetluse seaduses, lastekaitseseaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatuga.
2. Taotluse menetlemiseks võib direktor moodustada koolisisese nõustamismeeskonna (edaspidi nõustamismeeskond).
3. Nõustamismeeskonnal on direktorile nõuandev funktsioon õpilaste kooli vastuvõtmise otsuse tegemiseks. Nõustamismeeskonna pädevuses on:
  1. tutvuda õpilasega/lapsega ja tema kohta koolile esitatud dokumentidega;
  2. hinnata koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitust aluseks võttes õpilasele eritoe rakendamise sobivust ja võimalusi puudespetsiifikast lähtuva kuulmis- ja kõnepuudega õpilaste kooli õppekorralduse tingimustes;
  3. määrata/soovitada klass (klassinumber), mille õppekorralduse tingimustes on õpilasele jõukohane õpingute alustamine.
4. Nõustamismeeskonna moodustab direktor käskkirjaga.
5. Nõustamismeeskond moodustatakse 3-5-liikmelisena. Selle koosseisu kuuluvad isikud nimetab direktor kooli pedagoogide ja tugispetsialistide seast. Vajadusel võib kaasata eksperte ja küsida eksperthinnangut (lastepsühhiaater, kooli teenindav meditsiinitöötaja jt).
6. Nõustamismeeskonna töövormiks on vastuvõtuvestlus, mille tulemused protokollitakse.
7. Dokumendid esitanud lapsevanemat teavitatakse telefoni või e-kirja teel vastuvõtuvestlusest, kuhu on vajalik minna koos oma lapsega.
8. Esitatud dokumentide läbivaatamine ja lapsega vestlemine toimub lapsevanema juuresolekul.
9. Kogutud teabe alusel teeb nõustamismeeskond direktorile ettepaneku lapsevanema esitatud taotluse rahuldamiseks. Ettepaneku põhjendamisel selgitavad nõustamismeeskonna liikmed lapsevanemale lapse probleeme ning võimalusi õpilase arengu ja toimetuleku toetamiseks.
Õpilase kooli vastuvõtmise või taotluse tagasilükkamise otsus
1. Õpilase kooli vastuvõtmise ja õpilaste nimekirja arvamise või taotluse tagasilükkamise otsuse teeb direktor, võttes arvesse nõustamismeeskonna ettepanekut.
2. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse lapsevanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Otsuses tuuakse välja konkreetsed asjaolud ja põhjendused õpilase mittevastuvõtmise kohta.
3. Õpilase kooli vastuvõtmisest teavitatakse lapsevanemat suuliselt.
4. Vaba õpilaskoha puudumisel registreerib kool õpilase tema lapsevanema või hooldaja soovil õpilase ootenimekirja. Koha vabanemisel teavitatakse ootenimekirjas oleva õpilase vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolme tööpäeva jooksul arvates koha vabanemisest.
Õpilase koolist väljaarvamine
1. Õpilane arvatakse koolist välja direktori otsusega:
  1. lapsevanema kirjaliku taotluse alusel;
  2. nõustamismeeskonna või eriarsti otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid on tuvastatud, et õpilasel ei esine primaarset kuulmispuudest ja esmasest kõnepuudest tingitud hariduslikku erivajadust, mis on aluseks tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks.
2. Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruses nr 43 „Õpilaste kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ sätestatule.
Tartu Hiie Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra muutmine
Käesolevat korda muudetakse vastavalt vajadusele või tulenevalt muudatustest üldhariduskooli tegevust reguleerivates õigusaktides.