Ajalugu
Tartu Emajõe Kooli ajalugu
Tallinnas avati pimedate kool 1883. a detsembris. Õpiaeg koosnes kahest osast: üldharidus ja kutseharidus. Väikese nägemisjäägiga lapsed õppisid suure kirjaga, pimedad aga braikirjas raamatutest. Kirjutamiseks kasutasid pimedad tihvti ja metalltahvlit. Lisaks sellele õpetati igapäevase elu toiminguid, orienteerumist ja liikumist ning kombekat käitumist.
Tähtsal kohal oli koolis käsitööalane ettevalmistus. Õpetati kudumist, õmblemist, pilliroost toolipõhjade ja mattide punumist, sibulavõrkude ja tennisevõrkude, harjade ja pintslite valmistamist. Käsitööle pühendati koolis iga vaba hetk. Seetõttu olid kooli õpilastel väga head käsitööoskused.
Kooli abil korraldati ka kooli lõpetanute edasine elu. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. a jäi koolitöö seisma. Tallinna pimedate koolis sai kokku hariduse üle 50 pimeda lapse.
1922. a avati Tartus pimedate kutsekool kümne 14-58 aasta vanuse õpilasega. 1922. – 1925. aastani täitis töökool nii kutse- kui algkooli ülesandeid. Kutseõppe kõrval õpiti ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning orienteerumist ja liikumist.
Kutseõppes oli 4 osakonda: naiskäsitöö (õmblustööd, kangastelgedel kudumine, toitumis- ja toiduainete õpetus, aiandus, sulg- ja väikeloomade kasvatus, praktiline majapidamine, toidu valmistamine), vitsatöö (pajuvitstest ja ka muust materjalist korvide, korvmööbli, tolmuklopperite jms valmistamine), harjatöö ja matitöö. Õpetuses oli suur tähelepanu ka teoreetilistel ainetel (majandusteadus ja kodanikuõpetus, pimedate haridusala ja hoolekanne, tööstusõpetus ja pimedate tööhoolekanne, kalkulatsioon ja arvepidamine jm). Vabatahtlikult oli võimalus õppida esperanto ja saksa keelt, võimlemist ning muusikat.
Kooli õpilased elasid enamasti ühiskorterites ja olid riigi ülalpidamisel. Osaline riigiabi säilis ka peale kooli lõpetamist korteriüüri, riidevarustuse, mööbli, ravi jm tarbeks.
Õppetöö Tartu pimedate kutsekoolis lõpetati 1953. a. Edaspidi hakati kutseharidust andma igapäevase tootmistegevuse kõrvalt.
Üldhariduslikku õpetust jätkati 1925. a Tartus Era tänaval avatud pimedate algkoolis. Töötati kuueklassilise üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt. Tavakooliga võrreldes õpiti samu aineid, puudus vaid kirjatehnika. Eriainetest lisandusid pimedate kiri (õpiti emakeele tundides), kaemusõpetus (sel ajal nimetati seda kompimisõpetuseks või kujutamiseks), voolimine (asendas joonistamist) ja punumis- ja orienteerumisõpetus.
Punktkirja kirjutamiseks kasutati punktkirjamasinaid ja punktkirjatahvleid. Õpetati ka nägijate kirja üht erikuju – hebold- ehk joonkirja. Kasutusel oli ka erisugune kirjutusmasin, millega sai punktkirja tundev inimene vajutada tähthaaval paberile nägijate kirjas teksti. Sõja tõttu katkes tegevus mitmeks aastaks.
1947. a jätkati tööd Haridusministeeriumi otsealluvuses Era tn 2 ruumides. Samal aastal lisandus üks lisa-aasta seoses nägemispuude eripäraga. 1964. a sai kool enda käsutusse Munga tn 16 ja aastatel 1969-1971 Vabaduse pst 9 hoone. Nimetatud hooned on kooli kasutuses tänini.
Tartu pimedate koolil on olnud mitmeid nimesid: Tartu pimedate kool (1925-1947) Tartu pimedate kool-lastekodu (1947-1958) Tartu Pimedate Laste Internaatkool (1958-1968) Tartu 2. Internaatkool (1968-1994) Tartu Emajõe Kool (alates aastast 1994)
Tartu Hiie Kooli ajalugu
Kurtide laste õpetusega on Eestis tegeldud juba 18. sajandist alates. Aastatel 1866-1924 tegutses vastav kool Vändras, mis viidi üle Porkunisse. Nimetatud kool tegutseb tänaseni.
1941. aastal loodi Tartu Kurttummade Kool asukohaga Tartu, Päeva 7. Internaadiks sai Tähe 42 asuv elamu. Kooli organiseerijaks ja esimeseks juhatajaks oli August Karu. Kooli tuli üheksa õpilast. Vaevalt saadi alustada õppetööga, kui puhkes sõda. Sõja-aastail toimus õppetöö katkendlikult ja lühendatud õppeaastatega. Sõjaajal sai koolimaja kannatada ning internaadihoone hävis.
1944. aastal anti kooli käsutusse neli maja Päeva tänavas. Kooli asus õppima 25 õpilast. Et kool oli maksuvaba ja tervishoiuorganid kontrollisid rangelt koolikohustuste täitmist, siis kasvas õpilaste arv. 1947 oli õpilasi juba 125. Sellega seoses tekkis üsna kiiresti ruumipuudus.
1951. aastal sai kool enda valdustesse Lille 9 hoone, kuhu jäädi 17 aastaks. Üha rohkem arenes edasi laste meditsiiniline uurimine. Kurte hakati eristama kuulmislangusega lastest.
1954. aastal nimetati kool ümber Tartu Kuulmishäiretega Laste Kool-Internaadiks. Järjest tuli juurde kõnedefektidega lapsi.
1959. aastal muudeti nimi Tartu Kuulmishäiretega Laste Internaatkooliks.
1958. aastal hakati organiseerima uue koolikompleksi ehitamist Pöögelmanni (praegusele Hiie ) tänavale.
1968 aastal anti koolile nimeks Tartu I Eriinternaatkool ja alustati uues õppehoones tööd. Valmisid internaat, aula-võimla, õppe- ja tootmistöökojad.
Alates 1996. aastast kannab kool Tartu Hiie Kooli nime ja koolis õpib üle 300 õpilase.
Kuulmispuudega laste õpetamisest.
Kooli direktorid:
1941-1951 August Karu
1951-1958 Aleksis Kuut
1958-1963 Kaarel Kotsar
1963-1979 Arkadi Reigo
1979-1984 Heino Eiche
1984-2017 Helgi Klein
2017-… Kristel Mets